„Astu sisse. Jalgpalli MM ülekanded suurelt ekraanilt ja ülekande ajal happy hour!“

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2008. aasta lõppedes 1817 majutus- ja toitlustusasutust. On selge, et spordi- ja kultuuri suursündmused ühendavad inimesi ning selliste sündmuste vahendamine meelelahutusasutuste klientidele on selleks kärbsepaberiks, millega on võimalik kutsuda kliendid enda uksest sisse.

Ettevõtete huvi Jalgpalli MM ülekannete näitamiseks ja õiguste omaja huvide kokkupõrge on tekitanud palju arusaamatust ning meediakära. Eriti arvestades, et litsentsi taotlemise viimaseks kuupäevaks oli 7. mai.

Kuidas vaadelda tekkinud huvide konflikti õiguslikult?

MM ülekannete avaliku näitamise õigus

Eesti territooriumil asuvate meelelahutusettevõtete jaoks on oluline FIFA poolt väljastatud juhised avaliku näitamise õiguse kasutamiseks.

Juhise vastuolulisima osa kohaselt ei ole ärilisel eesmärgil avalik esitamine lubatud ilma FIFA poolse loa ehk litsentsita ning tasu maksmata.

• Avalikuks esitamiseks loetakse juhise kohaselt igasugust esitamist, mis toimub väljaspool eluruumi, on suunatud üldsusele ning organiseeritud ärilisel eesmärgil.
• Termin „avalik“ hõlmab kinosid, teatreid, baare, restorane, staadione, avalikke kohti, transpordivahendeid, koole, bürooruume jmt.
• Äriline eesmärk on televisiooniülekande avalikul esitusel juhul, kui:
  • sissepääsu eest on kehtestatud tasu;
  • ürituse tulemiks on kasu sponsorlusest
  • või saadakse mistahes muul viisil ärilist kasu ürituse korraldamise eest.

Kas FIFA juhistes sätestatu on kooskõlas Eesti õigusega?

Autoriõiguse seaduse § 73 lg 1 p 4 sätestab, et televisiooniorganisatsiooni ainuõiguseks on lubada või keelata saate üldsusele suunamine juhul, kui selline suunamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest. Esmapilgul tundub, et meelelahutusettevõtjale piisaks loast Eesti Rahvusringhäälingult, kui televisiooniorganisatsioonilt. Paraku, on suursündmuste puhul tavaliseks praktikaks, et televisiooniorganisatsioon loovutab enda varalised õigused võistluste õiguste omajale, antud juhul FIFA-le.

Autoriõiguse seaduse sõnastus „sisenemistasu eest“ ei tundu ühtivat FIFA juhise laia „ärilise eesmärgi“ definitsiooniga (vt ülal). Eesti kohtud ei ole nimetatud sätet veel tõlgendanud, küll aga on seda tehtud Saksamaal Saksa autoriõiguse seaduse sama sõnastusega sätte alusel. Saksa Föderaalne Kohus sisustas juba enda 1962. a. AKI kohtuasjas* „sisenemistasu“ kriteeriumi: televisiooniorganisatsiooni õiguste loata kasutamine on teise isiku saavutuste ärakasutamiseks, sest kasutus annab konkurentsipositsiooni, mida kasutajal ilma ülekande avaliku esituseta ei oleks.

Siinkirjutaja arvates jõuaksid Eesti kohtud tõenäoliselt samale järeldusele ja asuks termini „sisenemistasu eest“ laiendava tõlgenduse teele ning tuvastaks õiguste rikkumise juhtumitel, mil meelelahutusettevõte ei kehtesta küll sisenemistasu, kuid käitub muul viisil otsese eesmärgiga saada ebaõiglaselt kasu MM ülekannete avaliku näitamise kaudu (nt kõrgemad hinnad, happy hour, sponsorlus, üleskutse sisenemiseks, turunduskampaania jmt).

Kokkuvõtteks

Seega tuleb pigem tõdeda, et FIFA tõlgendus ärilisest eesmärgist on kooskõlas ka Eesti autoriõiguse seadusega ning baar, kelle reklaamlauseks on „Astu sisse. Jalgpalli MM ülekanded suurelt ekraanilt ja ülekande ajal happy hour!“ rikub FIFA õigusi.

____________________

* Saksa Föderaalkohus [1962] GRUR 470 jj. USA kohtud on alates 1940-datest tunnustanud põhimõtet, et juhul kui ettevõtja esitab avalikult televisiooniorganisatsiooni  ülekandeid kasu eesmärgil ilma vastava litsentsita, on tegemist televisiooniorganisatsiooni ainuõiguse rikkumisega.