Autori arhiiv

Pankrotimenetlus algas – kuidas käitub arukas võlausaldaja

Pankrotimenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Reaalsuses päädivad menetlused sageli ainult tagatud nõuete osalise rahuldamisega või hoopis raugemisega, mille korral ükski võlausaldaja ei saa oma raha tagasi. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et võlgniku allesjäänud vara arvel saadu ei kata võlgnevusi ning reaalsed tagasivõitmise väljavaated puuduvad.

Täituri keelumärge kinnisasjal – millal ning mis ulatuses?

Sundtäitmise eesmärgiks on ennekõike võlausaldaja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti ning operatiivselt. Sellest eesmärgist kantuna on kohtutäituri kohustuseks võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Samas kohustab seadus nõuete täitmisele pööramisel järgima ka võlgniku huve.

Vara ja äritegevuse omandamine – kas üksnes õigused või ka kohustused?

Raskustesse sattunud ettevõtjad võõrandavad enne oma äritegevuse lõppemist oma vara osaliselt või tervikuna kolmandale isikule. Võlausaldajad, eriti maksuamet, kelle nõuded on jäänud seetõttu rahuldamata, esitavad aga üha sagedamini oma nõuded vara omandanud isiku vastu tuginedes väitele, et koos varade ning õigustega on kolmandale isikule üle läinud ka kohustused. Kellel on õigus?

Lepitusmenetlus – alternatiiv kulukale kohtumenetlusele

Vaidluste lahendamiseks ei pea alati kohtusse pöörduma. Enamikel juhtudel on pooltel mõistlikum ja odavam tüliküsimustes omavahel kokku leppida. 01.01.2010 jõustunud lepitusseadus loob täiendavad võimalused vaidluste kokkuleppel lahendamiseks, kus erapooletu isik toetab ja vahendab vaidluspoolte suhtlust, eesmärgiga aidata neil leida oma lahkarvamustele lahendused.

Märksõnad: ,

Esimene pretsedentlahend saneerimises

18.11.09 tegi Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-122-09 esimese kauaoodatud lahendi, mis andis vastused praeguseks ligi aasta jõus olnud saneerimisseaduse rakendamisel tõusetunud mitmetele olulistele küsimustele. Ometi võib julgelt öelda, et pretsedentlahendi kaalukus tuleneb peaasjalikult sellest, et Riigikohus kinnitab lahendis üheselt maksunõuete ümberkujundamise võimalikkust, võttes ära paljude ettevõtjate ebakindluse võimaluse osas saneerimise abil ületada majanduslikud raskused ka juhul, kui olulisemaks võlausaldajaks on maksuamet.

Käesolevat õigusblogi avaldab Advokaadibüroo Tamme & Otsmann. Õigusblogi ei ole käsitletav õigusteenuse ega õigusarvamusena. Tamme & Otsmann ei vastuta võimalikust kasutamisest tekkinud kahju või saamatajäänud tulu eest. Konkreetse õigusliku küsimuse korral soovitame õigusabi saamiseks pöörduda advokaadi poole. Käesolevas õigusblogis avaldatu on kaitstud autoriõigusega ning selle osaline või täielik reprodutseerimine on lubatud vaid teose autori nime, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega.