Valdkond `Pankrot & saneerimine´

Pankrotimenetlus algas – kuidas käitub arukas võlausaldaja

Pankrotimenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Reaalsuses päädivad menetlused sageli ainult tagatud nõuete osalise rahuldamisega või hoopis raugemisega, mille korral ükski võlausaldaja ei saa oma raha tagasi. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et võlgniku allesjäänud vara arvel saadu ei kata võlgnevusi ning reaalsed tagasivõitmise väljavaated puuduvad.

7 soovitust maksejõuetusest hoidumiseks

Majanduskeskkonna negatiivsetest muutustest tulenevalt on muutunud ka rõhuasetused õigusabis, mida äriühingud viimastel aastatel rohkem vajavad. Alljärgnevalt toome Teieni mõningad üldisemat laadi tähelepanekud-soovitused, mille järgimisest võiks ettevõtjatel maksejõuetuse ennetamisel ja ärahoidmisel abi olla.

Millal siiski algab pankrotimenetlus?

Majanduslangus on toonud pankrotiga seotud teemad paljude ettevõtjate mõtetesse ja keskusteludesse. Pankrotimenetlus on üks võimalik äritegevuse lõpetamise viis ning ebaõnnestunud äriplaani paratamatu tagajärg.

Võlgniku põhihuvide kese maksejõuetusmenetluse määruses

Maksejõuetusmenetluse määruse (Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus nr 1346/2000) mõjusid tuleb käesolevas majandusolukorras kindlasti arvestada igal ettevõtjal, kelle tegevus puutub kokku võlgnikega, kes tegutsevad piire-ületavalt.

Majanduskriisile eelnenud aastatel tõid globaliseerumisprotsessid kaasa ettevõtjate üha laieneva piire ületava tegutsemise. Antud protsessile on aidanud oluliselt kaasa ka Euroopa Liidu tugevnev integratsioon. Samas on majanduselu lahutamatuks osaks pankrot. Maksejõuetusmenetluse määrus ongi üks oluline vahend tagamaks, et ka piirideta maailmas oleks pankrotimenetluse efektiivne läbiviimine võimalik.

Esimene pretsedentlahend saneerimises

18.11.09 tegi Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-122-09 esimese kauaoodatud lahendi, mis andis vastused praeguseks ligi aasta jõus olnud saneerimisseaduse rakendamisel tõusetunud mitmetele olulistele küsimustele. Ometi võib julgelt öelda, et pretsedentlahendi kaalukus tuleneb peaasjalikult sellest, et Riigikohus kinnitab lahendis üheselt maksunõuete ümberkujundamise võimalikkust, võttes ära paljude ettevõtjate ebakindluse võimaluse osas saneerimise abil ületada majanduslikud raskused ka juhul, kui olulisemaks võlausaldajaks on maksuamet.

Käesolevat õigusblogi avaldab Advokaadibüroo Tamme & Otsmann. Õigusblogi ei ole käsitletav õigusteenuse ega õigusarvamusena. Tamme & Otsmann ei vastuta võimalikust kasutamisest tekkinud kahju või saamatajäänud tulu eest. Konkreetse õigusliku küsimuse korral soovitame õigusabi saamiseks pöörduda advokaadi poole. Käesolevas õigusblogis avaldatu on kaitstud autoriõigusega ning selle osaline või täielik reprodutseerimine on lubatud vaid teose autori nime, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega.