Äriühingu juhatuse liige peab oma kohustuste täitmisel tegutsema ettevõtte huvides, olema oma kohustuste täitmisel hoolas ja äriühingule lojaalne. Juhatuse liige peab oma parima ärinägemise järgi tegutsedes seadma alati esikohale äriühingu hea käekäigu. Samas ei piirdu juhatuse liikme kohustused üksnes nende kriteeriumitega.
Juba üle 10 aasta on osaühingutel olnud võimalus registreerida oma osad EVK-s, mistõttu on igal osaühingul võimalus valida oma osanike nimekirja pidamisel kahe variandi vahel – kas lähtuda Äriseadustikus sätestatud üldpõhimõttest ja lasta seda teha ühingu juhatusel või registreerida ühingu osad Eesti Väärtpaberite Keskregistris („EVK“).
Raskustesse sattunud ettevõtjad võõrandavad enne oma äritegevuse lõppemist oma vara osaliselt või tervikuna kolmandale isikule. Võlausaldajad, eriti maksuamet, kelle nõuded on jäänud seetõttu rahuldamata, esitavad aga üha sagedamini oma nõuded vara omandanud isiku vastu tuginedes väitele, et koos varade ning õigustega on kolmandale isikule üle läinud ka kohustused. Kellel on õigus?
Eelmise aasta lõpus jõustusid äriseadustiku muudatused, millega tehti nii mõnigi muudatus osanike koosoleku ja aktsionäride üldkoosoleku läbiviimise reeglistikku. Ettevõtjad, kellel aktsionäride suhted on keerulisemad (kas aktsionäride-osanike arvu või nendevaheliste suhete iseloomu tõttu) võiksid kaaluda muudatuste mõju ja kasulikkust ning vajadusel vastavalt oma protseduure ning ka ühingu põhikirja muuta.
Käesolevat õigusblogi avaldab Advokaadibüroo Tamme & Otsmann. Õigusblogi ei ole käsitletav õigusteenuse ega õigusarvamusena. Tamme & Otsmann ei vastuta võimalikust kasutamisest tekkinud kahju või saamatajäänud tulu eest. Konkreetse õigusliku küsimuse korral soovitame õigusabi saamiseks pöörduda advokaadi poole. Käesolevas õigusblogis avaldatu on kaitstud autoriõigusega ning selle osaline või täielik reprodutseerimine on lubatud vaid teose autori nime, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega.
