Lisaks tööandja saamata jäänud tulule, võib töötaja kahjustada tööandja ärihuve ka:

• avalikustades konfidentsiaalselt või tundlikku informatsiooni, mis ei ole küll ärisaladus, kuid annab konkurentidele eelise;
• avalikustades ebakohaseid väärtushinnanguid või tõele mittevastavaid faktiväiteid;
• avalikustades/kasutades loata tööandjale või teisele isikule kuuluvat intellektuaalset omandit.

Selline töötaja käitumine võib olla aluseks tööandja vastutusele!

• Vastutuse teise isiku eest: üks isik on vastutav teise isiku eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt enda majandus- või kutsetegevuses ning avaldatu on seotud selle majandus- ja kutsetegevusega (TsÜS § 132 lg-st 1);
• ühine kahju tekitamine: tööandja võib vastutada ka töötaja selliste avalduste eest, millel ei ole seost tööandja, kaastöötajate, klientide või konkurentidega. Ühise kahju tekitamisel vastutavad mitu isikut ühiselt, kui kahju tekkimiseks oli vaja mitme isiku tegusid, s.h. ühe isiku poolt kahju tekkimiseks soodusolukorra loomine. Kirjeldatud juhul oleks soodusolukorraks töötajale arvuti ning internetiühenduse võimaldamine.

Seetõttu arvame, et tööandja peaks pigem kaitsma enda ärihuve seonduvalt töötajate Interneti kasutusega. Järgnevalt on toodud välja mõned olulisemad probleempunktid, millele tööandja peaks tähelepanu pöörama enne, kui asub juhist koostama.

Mida juhisega reguleerida?

• Töötajate isiklikud kasutajakontod (Facebook, Orkut jne), blogid jmt;
• osalemine kommentaariumides, foorumites;
• tööandja e-posti kasutamine;
• korporatiivblogi;
• Interneti-liiklus.

4 nõuannet, mida arvestada töötaja Interneti kasutuse reguleerimisel

1. nõuanne: kehtestada juhtnöörid

• Juhtnööride sisu:
  • kuidas võib kasutada Internetti muul otstarbel kui tööülesannete täitmine konkreetse ettevõtte kultuurist ja vajadustest lähtuvalt;
  • millist sisu ei tohi sisaldada töötaja isiklikud blogid/wikid/kommentaarid;
  • samuti kas ja kuidas võib tööandja jälgida töötaja Interneti-käitumist jmt.
•  Selliste juhtnööride mittejärgimine oleks töölepingu rikkumine (Euroopa Kohtu 2001 aasta lahend asjas X v Euroopa Keskpank).
• Eestis on autorile teadaolevalt ühel korral lõpetatud tööleping ka ilma selliste juhtnööride olemasoluta – usalduse kaotuse tõttu seoses kaastöötaja halvustamisega isiklikus blogis. Töölepingu lõpetamise jättis jõusse töövaidluskomisjon (Andrei Titov v Eesti Rahvusringhääling).

2. nõuanne: austada töötaja põhiõigust eraelule:

• Puutes õigusega eraelule ning sõnumisaladusele on Euroopa ja USA õigussüsteemid tugevalt vastandunud:
  • USA-s kehtib tööandja omandikeskne lähenemine töösuhetele, mistõttu ei ole töötajal  õigust eraelule ega sõnumisaladusele niikaua, kuni ta kasutab tööandja võimaldatud vara;
  • Euroopa Inimõiguste Kohus on enda pretsedentlahendites Niemetz v. Saksamaa ja Halford v Ühendkuningriik juba 90-datel leidnud, et töötaja eraelu on kaitstud ka tööajal olenemata tööandja vara kasutamisest ning tööandjal puudub üldine õigus jälgida tööandja erasuhtlust.

3. nõuanne: tagada juhtnööride kooskõla isikuandmete kaitsega:

• Isikuandmete kaitse seadus näeb ette nõusoleku vajalikkuse isikuandmete töötlemiseks. Selline nõusolek peab olema ühemõtteline, konkreetne, vabatahtlik ja teadlik tahteavaldus.
• Sellise nõusoleku puudumisel on töötaja käitumise jälgimise võimalikud tagajärjed:
  • väärteona: rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 500 000 krooni;
  • kuriteona (delikaatsetele isikuandmetele avalikustamise, juurdepääsu võimaldamise või edastamise eest omakasu eesmärgil): rahaline karistus või kuni üheaastase vangistus

4. nõuanne: sätestada vastutus töötaja-poolsele juhtnööride rikkumisele:

• Ärisaladus hoidmise kohustuse rikkumise eest
  • Interneti kasutamise juhise jaoks võiks täpsustata/laiendada tootmis- ja ärisaladuse mõistet;
  • saladuse mõiste sisustamisel ning kokkuleppel töötajaga saab sätestada saladuse hoidmise kohustuse igakordse rikkumise puhuks leppetrahvi.
• Hoolsuskohustuse rikkumise eest
  • TLS § 16 sätestab töötaja hoolsuskohustuse ning täpsustab, et selline hoolsusemäär, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest määratakse kindlaks tema töösuhte järgi;
  • juhises tuleks siduda vastutust tekitav hoolsusemäär ja teise isiku au teotamine, ebaõigete faktiväidete avaldamine või tema autoriõiguste rikkumine tööandja võimaldatud vahendeid kasutades. 

Näide advokaadibüroo Tamme & Otsmann hiljutisest kohtupraktikast: ettevõtja tegi parima pakkumise vara üürimiseks kütteteenuse osutamise eesmärgil. Konkursi võitis teine pakkumine, kuid tulemused tühistati. Samas vara on teise pakkuja reaalses kasutuses ning et seda olukorda keeldutakse muutmast, esitas ettevõtja kahjunõude.

Autoriõigused kuuluvad: Andy Stephenson.

VASTUS

• Avalik võim kaotatud ettevõtluse ja turusuhete moonutuse eest pigem ei vastuta.
• Isikul ei ole subjektiivset materiaalset õigust nõuda võimalust tulu teenimiseks, vaid üksnes õigus nõuda menetluslikku kaitset.
• Kohtute seiskohad ei olnud järjekindel ning värske pretsedent sisaldab eriarvamust – võimalus teistsugusteks lahenditeks tulevikus?

SOOVITUS

• Ebaõige või –ausa konkursi puhul tuleb viivitamatult taotleda esmaste õiguskaitsevahendite rakendamist, et konkursi tulemused ei realiseeruks ning seada eesmärk asja uuele läbivaatamisele.
• Kui eeltoodu ei anna tulemust tuleks siiski kaaluda kahjude hüvitamise nõuet, et luua pretsedentlahendit suunas, mida on toetanud I ja II astme halduskohus. Ebaaus konkurents võiks mõnel juhul siiski olla hüvitatav.

SEADUS

• Võrdse kohtlemise põhimõte (põhiseaduse § 12).
• Ettevõtlusvabadus (põhiseaduse § 31).
• Kahju hüvitamine tsiviilõiguses ja selle ulatus normi eesmärgist sõltuvalt (võlaõigusseaduse 127 lg 2).
• Kahju hüvitamine ja selle piirangud haldusõiguses (riigivastutuse seaduse § 7).

PÕHJENDUSED:

I LAHEND (Tallinna Linnavalitsus vs V.A.O. Grupp – riigikohtu lahend 3-3-1-15-01 (erikogu))

• Kokkuvõte: ettevõtjale avaliku võimu vara kasutusse andmisega konkurentsieeliste loomine riivab nii võrdse kohtlemise põhimõtet kui ettevõtlusvabadust.
• Kohaliku omavalitsuse seisund erineb oma vara kasutusse andmisel situatsioonist, milles on eraisikud, sest tehes valiku huvitatud isikute seast, teostab linn avalikku võimu ning avalike ülesannete täitmiseks mõeldud vara kasutusse andmisel tuleb teha põhjendatud kaalutlus, et vältida isikute ebavõrdset kohtolemist.
• Konkurss peab avalike huvide kõrval kaitsma ettevõtja huvi:
  1) saada võrdsetel alustel enda kasutusse avaliku võimu poolt pakutavat ja;
  2) et avalik võim ei loo teistele isikuteole vara üleandmisega põhjendamatuid konkurentsieeliseid.

II LAHEND (RER vs Vabariigi Valitsus – riigikohtu lahend 3-3-1-30-02)

• Kohus tunnustas ettevõtja subjektiivset õigust võrdsetel alustel ja ausa konkursi põhimõttel osaleda erastatava vara ostmisel ning möönis ettevõtlusvabaduse rikkumise võimalust ebaausa konkursiga.

III LAHEND (Avoterm vs Mõisaküla vallavalitsus – riigikohtu lahend 3-3-1-66-09)

• I ja II astme kohus leidsid et ettevõtlustulu kaotus on kahjuna hüvitatav, riigikohus sellega ei nõustunud.

Kokkuvõte: Ettevõtlusvabadus osaleda avaliku võimu konkursil ei ole kaitstud kahjude hüvitamise nõudega. Kahju hüvitamise nõue ulatub üksnes osalemise nurjumise tõttu kasutuks muutunud kulutuste hüvitamisele.

ERIARVAMUS III LAHENDILE

• Haldusõiguses tuleb hoiduda VÕS läbimõtlematust kohaldamisest ja kohaldada tuleb (ainult) riigivastutuse seadust.
• Riigivastutuse seadus on eesmärgistatud olukorra taastamisele, mitte kahjude hüvitamisele.
  
• Konkreetses asjas rikuti konkursi menetlusnõuded – seega on hüvitatavad menetluskikud kahjud.