Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikidest viimane, kes oma elektrituru avamist alustas. Kohustuse oma elektriturg konkurentsile avada võttis Eesti Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinedes. Ühinemisläbirääkimiste tulemusel sai Eesti õiguse avada oma turg järk-järgult. Lõplikult avatakse Eesti elektriturg konkurentsile 2013. aastal.

Elektrienergia suurtarbijatel on alates aprillist elektrit ostes võimalus valida nelja täna Eestis tegutseva bilansihalduri vahel. Kes endale sobivat elektrimüüjat turult ei leia (või mingil põhjusel ei soovi), võib oma elektriostud teha elektribörsilt, kus aga hinnad on igapäevases muutuses ning raskemini prognoositavad.

Esimesena lähevad turule suurtarbijad

Turuosaline võib edaspidi tarnijat vahetada põhimõtteliselt kasvõi igal kuuvahetusel, kui bilansihaldurile on sellest ette teatatud 1 kuu ning süsteemihaldurile 15 päeva. Tegelikkuses ei ole nii sage teenuse osutaja vahetamine ilmselt mõistlik ega praktiline. Samas ei ole suurtarbijad enam ühe konkreetse elektrimüüja külge igaveseks „aheldatud“ ning koostöö pikaajaliseks püsimiseks peab elektrienergia ost-müük, nagu iga teinegi ärisuhe, olema kasulik mõlemale poolele.

Et Eesti elektriturg homsest (osaliselt) avaneb on viimasel ajal meedias päris palju kirjutatud ja juttu tehtud. Mõnevõrra vähem on räägitud sellest, mis on nende põhimõtteliste muudatuste eesmärk ning kuidas see ettevõtjatest elektritarbijatele kasulik on.

Vabaturu kaudu energiajulgeoleku ja -sõltumatuseni

Siinkohal on oluline meelde tuletada Euroopa Liidu energiapoliitikat ja selle “kolmandat energiapaketti”, mille eesmärkideks on muuhulgas:

• piiriülese energiakaubanduse lihtsustamine;
• ühendustesse tehtavate investeeringute edendamine;
• suurem energiaturu läbipaistvus.

Kõik see kokku peaks suurendama EL liikmesriikide energiajulgeolekut ja –sõltumatust, aitama kaasa infrastruktuuri arendamisele ning andma Euroopa (energia)tarbijatele suurema võimaluse tarnijat valida ning tagada konkurentsi kaudu energiale kvaliteet, tarnekindlus ning õiglane hind.

Lõpetuseks on kohane tsiteerida AS Eesti Energia juhatuse esimeest Sandor Liivet – „ … turg on nagu langevari, temast on kasu vaid siis, kui ta on avatud, nii on ka elektrituruga”.

Head kauplemist!

1. planeeri läbirääkimisteks piisavalt aega. Lisaks tehingu olulistes tingimustes ning lepingusõnastustes kokkuleppimisele on läbirääkimised protsess, mille käigus pooled teineteist tundma õpivad. Nagu inimestevahelistes suhtlemises üldse on mõistlik ka siin arvestada elus paratamatult ettetulevate asjaoludega nagu haigused, puhkused, asendamised, rääkimata (äri)kultuurilistest erinevustest.
2. varusta end vajalike teadmiste ja kompetentsidega. Asjatundlik ja ettevalmistunud läbirääkija on veenev ja vääriline vastasmängija, kes saab keskenduda olulisele, näha aegsasti läbi katsed teda eksiteele juhtida, ning keda niisama lollitada naljalt ei üritatagi. Kui Teie ülesandeks on saavutada kokkulepe valdkonnas, mille eest vastutate, kuid eriteadmised (veel) puuduvad, tuleks kindlasti oma meeskonda kaasata vastava ala asjatundja.
3. Saavuta esmalt kokkulepe kõige olulisemas. Pole mõtet kulutada päevi või nädalaid lepinguteksti keeleliste nüansside üle vaidlemiseks, kui tehingu hinnas ei ole kokkuleppele jõutud. Kuigi üksmeel olulisemates küsimustes ei pruugi olla kerge tulema ning võib selguda, et nendes kokkuleppele ei jõutagi, on ometi parem kui selgus saabub algfaasis ning mitte pärast kuudepikkusi kõnelusi kõrvalküsimuste lahkamiseks.
4. Keskendu lahenduste leidmisele, mitte probleemide otsimisele ja tekitamisele. Kuitahes põhjalikult ka lepingusõnastusi lihvida, päris riskivaba ei ole ükski tehing ega ärisuhe. Ka turul tuntud ja hinnatud ettevõtete dokumentatsioon ja raamatupidamine ei ole täiuslik ning teatud ebakindlus ja määramatus tuleviku suhtes eksisteerib alati. Tähtis on olulised ja reaalsed riskid kaardistada ning teadlikult ja pooltevahelisel kokkuleppel maandada.
5. Pea läbirääkimisi heas usus ning arvesta teise poole äratuntava olulise huviga. Ja mitte ainult põhjusel, et võlaõigusseaduse § 14 selleks kohustab. Olles ise korrektne ja konstruktiivne saad eeldada ja nõuda, et ka Sind huvitava olulise info andmisega ei venitata kuni viimase võimaluseni. Aegsasti teadvustatud negatiivse info mõju neutraliseerimiseks ning tehingutingimustes arvesse võtmisel on pooltel erinevaid võimalusi. Kui aga oluline info jätta kõneluste lõppu siis suureneb tõenäosus, et „üllatuse“ tõttu tuleb läbirääkimised taas avada ka põhitingimustes või nurjub tehing sootuks.
6. Üle ei maksa pingutada. Kuigi uurimistulemused väidavad, et reeglina jääb pärast kokkuleppe saavutamist läbirääkimiste lauale veel kuni 40% väärtusest, mida pooltel ilma inimsuhteid kahjustamata oleks läbimõeldud tegutsemise korral olnud võimalik saavutada, on igal kauplemisel kuskil piir. Tihti unustatakse või eiratakse tõsiasja, et kuitahes tugev on ühe poole kauplemispositsioon eksisteerib teise poole jaoks kuskil taluvuspiir, millest viimane ei saa taganeda ning tehing võib seetõttu üldse ära jääda.
7. Sõnasta saavutatud kokkulepped selgelt ja vormista need kirjalikult. Inimmälu on valikuline ning soovmõtlemine on väga võimas jõud! Juba mõni minut pärast lepingupartneriga käesurumist ja laua tagant tõusmist on pooltel saavutatud kokkuleppest üllatavalt erinev arusaam. Kirjalikult fikseeritu (ka läbirääkimispäeva kokkuvõtva protokolli või kokkulepitud põhipunktide näol) aitab ära hoida hilisemaid tarbetuid arusaamatusi ja ajakulu ning teemade korduvat (üle)läbirääkimist.

• Head läbirääkimist!